Hansi Kraus: Igavese möla saladused

spot-on-news.de Hansi Kraus: Igavese möla saladused (ln/spot) - 3 tundi tagasi Jan Christoph Krause on ilmselt ainus inimene Baieris ja võib-olla ka kogu Saksamaal, kes ei pääse oma lapsepõlve mainest. Mees on üle riigi tuntud kui räusk, oh hea küll: kuulus. Nii on see olnud juba tublisti üle 50 aasta ja ilmselt nii ka jääb. Näitleja Hansi Kraus tähistab oma 70. sünnipäeva. Jan Christoph Krause tähistab pühapäeval (26. juunil) oma 70. sünnipäeva. Tema "rabalugusid" korratakse televisioonis ikka regulaarselt – miljonitele kino- ja televaatajatele põlvkondade kaupa tuttava nime all: Hansi Kraus. Igavene lurjus – sakslase saatus. Räss kirjanduses Lausbub, nagu kutsutakse nipsakas poiss, kes teeb alati vempe, eriti Lõuna-Saksamaal ja Austrias, on kirjandust pikka aega hõivanud. Ent näiteks Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) mõistis selle all noort inimest, kellel "pole halba geeniust, kuid kes teeb end kõleda tahtega kasutuks". Sellest lähtuvalt nägid vennad Jacob Grimm (1785-1863) ja Wilhelm Grimm (1786-1859) räpast kui "ebaküpset, räbalat inimest". Joonistaja ja luuletaja Wilhelm Buschi (1832-1908) kaks kurjategijat "Max ja Moritz" olid samuti ajendatud pahatahtlikkusest ja said seetõttu kohutava lõpu, samas kui USA kirjanik Mark Twain (1835-1910) leiutas teistsuguse tüübi: naljakas, unistav, intelligentne. Tema vaeslapsest Tom Sawyerist sai maailma kuulsaim pätt ja "Huckleberry Finni seiklustest" sai maailmakirjanduse meistriteos. Mitte päris nii kuulsad, aga vähemalt sama populaarsed tema kodumaal olid Baieri autori Ludwig Thoma (1867–1921) "Lasbubengeschichten", mis ilmus 1905. aastal. Selles kirjeldab Thoma – autentselt ja väljamõeldult – oma lapsepõlve 1886. aasta paiku ladina õpilasena, kes on kaval vanamees: 12-aastane segab kooli ja täiskasvanud väsimatus võitluses valelikkuse, silmakirjalikkuse ja ülespuhutud autoriteedi vastu. . Räss Jan Christoph Krause 1964. aastal filmiti Thomase edukaim raamat. Produtsent Franz Seitz võib tunnustada nii tunnustatud režissööri Helmut Käutnerit kui ka omaaegseid kino- ja rahvanäitlejaid nagu Michl Lang, Beppo Brem, Franz Muxeneder, Carl Wery, Harald Juhnke, Ernst Fritz Fürbringer, Rosl. Võidavad Mayr, Heidelinde Weis, Michael Verhoeven ja suurepärane Elisabeth Flickenschildt. Puudu on vaid peaosa: lurjus Ludwig Thoma. Nii algab Jan Christoph Krause saatus. Ta sündis 1952. aastal Poolas Gliwices, mis oli kuni 1945. aastani sakslane ja kandis nime Gleiwitz, Ülem-Sileesia tööstuslinn. 1958. aastal tuli perekond Münchenisse klassikalise preisi perekonnanimega Krause, mille jaoks oli baieri keel võõrkeel. Noor Jan Christoph elas end kiiresti sisse ja õppis tänaval ja koolis Müncheni murde, tema jaoks "keele, milles ma tunnen end mugavalt", nagu ta kunagi Tussenhauseni teatriliiduga vesteldes ütles. Kodus räägiti rohkem poola või ülem-Sileesia keelt. Kui filmikompanii otsis "Abendzeitungis" filmi "Lasbubengeschichten" peaosatäitjat, pidasid Kraused nende poega õigeks. Laps on aga vähem entusiastlik, sest ta peab kirjutama avalduse – ja seega paljastab esimene oluline kvalifikatsioon: tõeline mölakas on laisk. Hansi Kraus teeb oma esimesi samme võtteplatsil Restoranis "Franziskaner" registreerub esinemiskuupäevale umbes 200 last. Lõpuks jääb alles noor Krause. Vähe sellest, et ta on kelmika näoilmega, intelligentne ja naljakas ning räägib väga mõnusa ülem-baieri varjundiga kõrgsaksa keelt. Kui vastutajad oleksid algusest peale teadnud, et selle arhailise Baieri filmi peaosaline tuleb Poolast, siis kes teab... Võtteplatsil saavad nad kiiresti aru, milline vili on nende peategelane päriselus. Juba esimesel võttepäeval mõistab poiss, et filmimine pole eriti lõbus, see on raske töö. Ta ütles: "Persse, ma saan kohe kooli minna, siis on mul vähemalt pärastlõuna vaba." Seejärel andis režissöör talle palju vabadusi, mida ta "ka häbitult ära kasutas", rääkis ta hiljem Müncheni "Merkurile". Mõned tema päriselus tehtud vempud, nagu näiteks timpanide tualettpaberil olev sügeluspulber, leidsid isegi tee stsenaariumi. Film on väga edukas ja kinopublik on eriti entusiastlik möllu tüüpilisest baierlikust kelmusest. Jan Christoph Krause saab aga šoki: filmiplakatil ta oma nime ei näe, seal on peaosalisena kirjas: Hansi Kraus.