Loriot ja tema roheline diivan kuuluvad lahutamatult kokku

(tae/spot) Loriot suri 22. augustil 2011. Kümme aastat pärast tema surma on tema visandid ja karikatuurid endiselt meeles. Roheline diivan jääb igaveseks tema pärandiks. Loriot (1923-2011), hea meelelahutuse meister, suri kümme aastat tagasi - 22. augustil 2011 - Ammerlandis Starnbergi järvel. Tuntud humorist oli 87-aastane. Oma visandite ja karikatuuride kaudu elab Loriot tänaseni edasi. Eriti kuulsaks said tema mugulnokkade mehed. Tema teoste hulka kuuluvad raamatud, seriaalid ja filmid ning Loriot lavastas ka oopereid ja näidendeid. Lauseid nagu "Varem oli rohkem tinti!", "Klaver, klaver!" ja "Palun ära ütle nüüd midagi..." tsiteerivad Lorioti fännid tänaseni. Loriot oli alati suur inimeste vaatleja - eriti meeldisid talle "suhtlemishäired", nagu ta ise kord ütles. Need inimesed huvitaksid teda "kõige rohkem". "Kõik, mis minu arvates on naljakas, tuleneb katkenud suhtlusest, üksteisest mööda rääkimisest." Sellest õitsevad ka tema lühivisandid ja karikatuurid, mida ta alati kommenteeris ikooniliselt roheliselt diivanilt. "Hommikusöögi muna" Seda sketši nimetatakse mõnikord lihtsalt "Munaks" ja see on üks Lorioti kõige populaarsemaid sketše. Lühifilm räägib abielupaari igapäevaelust. Nad istuvad hommikusöögilaua taga. Mees teatab mornilt: "Berta, muna on kõva!", mille peale abikaasa vastab: "Ma kuulsin seda." Järgneb dialoog, kus nad räägivad üksteisest mööda, nagu nii sageli Loriot' filmides. Hermann heidab oma naisele ette, et ta ei suutnud muna neli ja pool minutit keeta. "Ma tunnen seda, kui muna on pehme," selgitab Berta. Lõpuks ütleb Hermann: "Ma tapan ta. Homme ma tapan ta." "Herren im Bad" "Herren im Bad" on ka üks Lorioti tuntumaid sketše. Peategelased on härra Müller-Lüdenscheidt, doktor Klöbner ja vinguv part. Kaks härrasmeest istuvad koos hotellitoa vannis - dr Klöbner on teinud vea toa numbri osas. Kumbki neist ei taha aga vannist lahkuda, nii et nad lepivad kokku vee temperatuuris. Dr. Klöbner tahab oma vinguva pardiga supelda, millest härra Müller-Lüdenscheidt keeldub ägedalt. Dialoog jätkub ja lõpeb sukeldumisvõistlusega. Sketši lõpus ilmub kolmas mees ukseavasse - samal ajal kui teised kaks sukelduvad - ja küsib: "Kas see on tuba 107?". "Ema klaver" See sketš on tuntud ka kui "Kodutelevisioon". Erinevalt kahest eelmisest multifilmist on see film otseülekanne. Hüüatus "Klaver, klaver!" kujunes tänu sketšile tiibsõnaks. Perekond Panislowski saab Massachusettsis asuvalt ema Bertalt klaveri. Härra Panislowski (Loriot) tahab seda hetke koos kogu perega filmikaameraga jäädvustada: Poeg Thomas (Rudolf Kowalski) järgib sellekohaseid juhiseid. Korduvalt esitatakse talle küsimus "Kas lint töötab?", millele ta vastab üha ärevamalt "Jah, töötab!". Härra Panislowski abikaasa, keda nimetatakse "Muttileiniks" (Ingeborg Heydorn), samuti tema lapselaps, minia ja kolijad on samuti täpselt härra Panislowski poolt juhendatud. Ikka ja jälle läheb klaveri transportimisel midagi valesti, nii et filmi tuleb ikka ja jälle uuesti alustada. "Nuudel" Mees (Loriot) ja naine nimega Hildegard (Evelyn Hamann) kohtuvad romantilisel söögilauas itaalia restoranis. Mõlemad tarbivad pastarooga. Kui mees pühib suu salvrätikuga, jääb piklik nuudel tema alahuulele kinni. Seejärel tunnistab ta naisele oma armastust, kuid Hildegard on nuudliga segaduses. Armastustunnistuse ajal haarab ta korduvalt oma nägu nii, et nuudel jääb iga kord eri kohale tema näol kinni. Alguses püüab Hildegard tema sõnavoolu katkestada, kuid siis vaatab ta lihtsalt sõnatult pealt. "Jõulud Hoppenstedti juures" Nagu paljud Loriot' sketšid, pärineb ka see Loriot' samanimelisest telesarjast. "Jõulud Hoppenstedtsis" kestab tervelt 25 minutit ja koosneb erinevatest stseenidest alates jõulueelsetest ettevalmistustest kuni kingituste ostmiseni ja tegelike pidustusteni perekonnas. Vanaisa Hoppenstedt (Loriot) ostab kõigepealt oma lapselapsele Dickile (Katja Bogdanski) jõulukingituse, mudeliehituskomplekti "Wir bauen uns ein Atomkraftwerk".