Putini Venemaa: demagoogide udus

Seni pole sanktsioonid talle peaaegu üldse muljet avaldanud – Venemaa president Vladimir Putin DW Putini Venemaa: demagoogide udus Hans Pfeifer - Eile kell 18:06 Millist ideoloogiat järgib Venemaa president Vladimir Putin? Eksperdid näevad tema sõnavõttudes arvukalt kattumisi antiliberaalse uusparempoolsega. Kui Vladimir Putin kell 15.47 oma kõne lõpetab, tõusevad sajad saadikud püsti. Näib, et kogu Saksamaa aplodeerib noorele vene lootusele. On 25. september 2001. Putin räägib Saksamaa Liidupäevas Euroopa kultuuri ühtsusest, Hesse-Darmstadti printsist ja demokraatliku ühiskonna arengust. Ta räägib saksa keeles. Ja lõpuks sütitab ta kõigi parlamendiliikmete südamed – alates sotsialistlikest vasakpoolsetest kuni konservatiivse liidu transatlantlasteni –, kui ta entusiastlikult lõpetab: "Me anname oma ühise panuse Euroopa maja ehitamisesse." Putin, eurooplane. Enam kui kakskümmend aastat hiljem on entusiasm, Venemaa demokraatlik ärkamine ja Venemaa tee Euroopasse varemetes. Venemaa sõdib Euroopas. Mis juhtus? võimu kindlustamise ideoloogia "Ma ei usu, et Putin järgib konkreetset ideoloogiat, ta kasutab oma kuritegeliku tegevuse legitimeerimiseks erinevaid elemente." Nii analüüsib seda slavistika professor Sylvia Sasse Zürichi ülikoolist. Putini mureks on eelkõige oma võimu säilitamine siseriiklikult ja laienemine piirkondadesse, mida ta nimetab "Vene maailmaks"," ütles Sasse intervjuus DW-le. Sasse märkis, et ta viitas üha enam konservatiivsetele, antidemokraatlikele ideedele ja viitab neile ka oma kõnedes. Näiteks monarhistlik filosoof Ivan Iljin või folk-natsionalist Lev Gumilev. "Putin satub etnonatsionalistlike, sageli antisemiitlike, autokraatlike demagoogide udusse, mis iseloomustab ka uut parempoolset kogu maailmas," ütleb Sasse. Üks nende värvikas nägu on Aleksander Dugin. Tema arvates vastutab maailmas sõdade eest oletatav "globaalne eliit": "Nad hävitavad riike". Ta lükkab ümber lääne demokraatia kontseptsiooni. Ja venelaste jaoks defineerib ta teistsuguse inimesepildi: "Meie, venelaste jaoks tähendab inimeseks olemine tervikusse kuulumist. Meie jaoks pole inimene indiviid," ütles ta Kanada televisioonile antud intervjuus. võitlema läänega Dugin on üks nn uue parempoolsete staare. Tema suhete üle Venemaa presidendi Putiniga on spekuleeritud aastaid. Putini isolatsiooni silmas pidades ei saa seda kontrollida. Aga Kremlile lojaalses meedias on ta oodatud külaline. Ja eksperdid näevad arvukalt ideoloogilisi kattumisi. Nii kirjeldab Dugin internetiplatvormil VK Ukraina-vastast võitlust kui tingimust Vene impeeriumi taassünniks. Ja "lääs" tähistab Dugini ideoloogias surma, enesetappu ja degeneratsiooni. Oma paremäärmusliku, antiliberaalse ideoloogiaga leidis ta toetajaid ka Saksamaal ja teistes Euroopa riikides. Tal on sidemed ka USA alt-right liikumisega ja ta kohtus 2018. aasta paiku Roomas Steve Bannoniga. Dugin on Donald Trumpi suur toetaja. Pärast valimisvõitu ütles ta 2016. aasta detsembris Türgi telejaamale TRT: "Nüüdsest on Ameerika taas suurepärane – kuid mitte enam imperialistlik." Identiteedi küsimus Ajaloolane Igor Torbakov Rootsi Uppsala ülikoolist on Putini Venemaal juba aastaid jälginud ja kirjeldanud intellektuaalset lahtihaakumist Euroopast. Torbakov näeb Putini tegevuses ka võitlust vene identiteedi küsimusega: kui palju kujundab Venemaad Euroopa? Kui palju Aasiast? Ja kui sõltumatu see identiteet on? 2016. aasta Harvardi loengus kirjeldas Torbakov Ukraina püüdlusi ELiga ühineda kui šokki Venemaa kontseptsioonile selgest slaavi identiteedist. Lõppkokkuvõttes on see püüdlus oht Putini Venemaa pretensioonile kohale suurriikide seas. Vahetult enne Ukraina-vastase sõja algust kirjeldab Torbakov Kremli eliidi eriliseks väljakutseks arengut oma riigis: uue noore põlvkonna ärkamist. Sest ta näeb ka poliitilisi põhiideaale inimväärikuses, vabaduses, demokraatias ja sallivuses: "Need "euroopalikud väärtused" on universaalsed. Nooremad põlvkonnad on sellest aru saanud. Nad tulevad tänavatele üle kogu tohutu riigi, et esitada väljakutse valitsevale eliidile." kirjutab Igor Torbakov ajalehe German and International Politics Journal märtsinumbris.