Viisaskandaal raputab Poolat: uskumatud süüdistused poliitikute vastu

Watson Viisaskandaal raputab Poolat: uskumatud süüdistused poliitikute vastu Artikli autor Anna Von Stefanelli • 40 min Poola järgib vastuolulist rändekurssi. Valgevene piiril toimunud tagasilöögid rikkusid ka ELi õigust. Poola välisministeerium seisab nüüd silmitsi tõsiste süüdistustega. Väidetavalt müüs see migrantidele tööviisasid. Illegaalne. Viimase kolme aasta jooksul kuni 350 000. See ei puuduta ainult riiki ennast, sest Poola on toonud EL-i ja Schengeni alasse võõrtöölisi. Väidetavalt on salakaubavedajad ja ka valitsusametnikud selle eest taskusse pannud kuni 40 000 dollarit viisa kohta. Varssavi rahvuslik-konservatiivne valitsus õhutab migrantidevastaseid meeleolusid. Asjaolu, et välisministeeriumis praegu keset valimiskampaaniat uuritakse, paneb valitseva PiSi surve alla. Nüüd võivad sellel olla tõsisemad tagajärjed kogu riigile. Ja poliitik olevat saanud närvivapustuse. Mäss Poolas: tõendid närusest ärist tööviisadega Poolas valitseb praegu viisaskandaali tõttu kaos. Uurimise keskmes on välisminister Zbigniew Rau ja tema asetäitja Piotr Wawrzyk. Süüdistused Wawrzyki vastu on tõsised. Väidetavalt oli tema see, kes tõukas muu hulgas PiS-i peaministri Mateusz Morawiecki valitsust igal aastal riiki tooma vähemalt 400 000 võõrtöölist. Piotr Wawrzykil on väidetavalt korruptsiooniskandaalis võtmeroll. Lähiaastatel viiakse kaks miljonit inimest – peamiselt Aafrikast ja Aasiast – ajutiste töötajatena riiki ja lõpuks ELi ja Schengeni alasse ilma kontrollita. Väidetavalt kannatab Wawrzyk uurimise all Asevälisminister Wawrzyk on nüüdseks vallandatud. Justiitsminister Zbigniew Ziobro sõnul üritas ta isegi endalt elu võtta. Tema seisund oli ajutiselt eluohtlik. Poola meedia teatel viitab enesetapukatsele mitmeid viiteid. "RMf" ajakirjaniku mitteametliku teabe kohaselt kirjutas Wawrzyk kirjas, et pole midagi valesti teinud. Ta tahtis inimesi aidata sõltumata nende poliitilisest kuuluvusest. Vahepeal tuleb päevavalgele üha rohkem süüdistusi aseministri vastu. Veebiportaali "onet.pl" raporti kohaselt andis ta 2022. aasta novembris Poola esindustele New Delhis ja Mumbais korralduse kiirendada mitmekümne viisa menetlemist. Ta põhjendas seda sellega, et viisa oli mõeldud Bollywoodi oletatava filmi "Asati" võttegrupile. Probleem: "onet.pl" andmetel on oletatavad filmitegijad tegelikult "köögiviljade kohaletoimetaja ja grimeerija pidas bensiinijaamas küünesalongi", öeldakse aruandes. Kes täpselt kui palju viisade väljastamisega seotud korruptsioonist teenib, on täiesti ebaselge. Siiski ei tohiks kaasata ainult Poola ametiasutusi. Raporti kohaselt viivad jäljed ka Poola saatkondade ja konsulaatideni Hongkongis, Araabia Ühendemiraatides, Taiwanis, Indias, Saudi Araabias, Singapuris, Filipiinidel ja Kataris. Seega on tegemist tohutute mõõtmetega viisaskandaaliga: uurijate sihikule on vähemalt 250 000 viisat, mis tõid migrante ELi ja Schengeni alasse. Kontrollimata viisade väljastamine kujutab endast terrorismiohtu Poola kohaliku meedia teatel oli juba 2022. aastal viiteid sellele, et mõned immigrandid suutsid Euroopasse siseneda ilma igasuguse julgeolekukontrollita. Vähemalt siis, kui nad maksavad selle eest väikese summa. See suurendab ka terrorismiohtu ELis ja Schengeni alal. Poola ajaleht "Gazeta Wyborcza" teatas CBA käimasoleva uurimise põhjustest: "Poola konsulaarteenistuste tasandil esineb eeskirjade eiramisi, mis viivad massilise viisade väljastamiseni, mis lubavad Schengeni alale siseneda välismaalastel riikidest, kus on terrorioht." Väidetavalt on salakaubaveoskeemidega seotud ka India agentuur nimega VFS. Selle ettevõtte veebisaidil on kirjas, et ta vastutab viisade allhanke ja tehnoloogiateenuste eest 70 riigis üle maailma. Inimesed, kes soovivad viisat, saavad taotluste jaoks aegu broneerida sellel veebisaidil. Nagu uurimised on nüüdseks näidanud, on häkkerid need kohtumised veebilehel konkreetselt blokeerinud, et need seejärel 500–800 euro eest maha müüa. Kui taotlejad soovisid kiiret protseduuri, pidid nad oma taskusse sügavamale kaevama. Mitu tuhat eurot. “Bild” kirjutab kuni 40 000 euro suurusest altkäemaksu maksmisest.