Talv Frangimaal: miks peaksite seda piirkonda advendiajal külastama

RND – Saksamaa toimetusvõrgustik Talv Frangimaal: miks peaksite seda piirkonda advendiajal külastama Susanna Bauch • 1 päev • 6 minutit lugemisaega Piirid Saksamaal on sujuvad. Ikka Hesse? Kas juba franke? Ere päikesepaiste ja mõni miinuskraadi pluss õhuke lumevaip: olenemata sellest, kus te viibite, on see ideaalne taust nädalavahetuseks traditsioonilistel jõuluturgudel ja reisiks Hohenzollerni piirkonna ajalukku. Kujunev aristokraatlik perekond Saksa ajaloos püsib vähemalt kõmuveergudel tänapäevani: õigus elada Potsdamis Cecilienhofi palees, omandi ja kümnete tuhandete kunstiobjektide tagastamine – tänasel Hohenzollerni majal on kaugeleulatuvad nõudmised. Jõulueelne Frangimaa Barokne Erlangen ja vaikne Ansbach Frangimaa südames on jõulueelse festivali meeleolus. Soe riietus, stabiilsus ning soov hõõgveini ja koduõlle järele on jõulueelsel Frangimaa-reisil olulised eeldused. Erlangeni linn tekkis 1812. aastal vanalinna ja uuslinna ühendamise teel. See ehitati markkrahvi käsul nn planeeritud linnaks Prantsusmaalt põgenenud hugenottide jaoks – Erlangen andis seega kosmopoliitsuse varaseks eeskujuks. Siiani pakub ristkülikukujuline sümmeetriateljeks kujundatud peatänavaga kompleks kohaliku linnatuuri põhiprintsiipi. Seetõttu on raske teelt kõrvale kalduda, sest siin linnas on need kuidagi iseenesestmõistetavad. Enamik radu viib mööda ka erinevatest jõuluturgudest ja erinevatest pruulikodadest. Õlu on linnas alati keskset rolli mänginud. Loss on selge märk Hohenzollerni pärandist. Erlangeri lossi kuuluvad oranžika ja suurepärane lossiaed ning Konkordienkirche - esimene iseseisev barokkstiilis õukonnahoonete ansambel Frangimaal. Advendiajal on see hingekosutav taust Erlangeri metsa jõuludele, jõuluturule, kus on palju hiilgust ja hiilgust. Linn hingab ka siin ajalugu. Tänu Siemensile on ta ka jõukas. Kaasaegne teater ajaloolises hoones Täiendavaid märke Hohenzollernitest saab näha Margraviali barokkteatris. Väljast üsna hoomamatu, seest kumab teater. Silmapaistmatu maja Erlangeri lossipargi serval tervitab teid 1960. aastatest pärit kaine fuajeega. Ülemistele astmetele jõuate mööda paljast kivitreppi – ja auditooriumis paistab laia ringi kullatud hiilgus. Kaunistatud puitsammaste vahel olevaid karpe ehivad tagaajatud ornamentidega puidust balustraadid. Ruumis domineerib kuninglik kast, mille mõlemal küljel on kaks kullatud hermi ja üleval uhke varikatus. Tõeline möödunud aegade hiilgus, säilinud ja kasutatud tänapäevani. Tänapäeval on maja Lõuna-Saksamaa vanim siiani kasutusel olev barokkteater – oma ansambliga. Teater ei ole seega lihtsalt monument, vaid on regulaarselt täis kultuurielu. “Väljakutse ansamblile,” selgitab endine direktor Katja Ott. Lavatehnika on kaasajastatud, kuid barokne seade seab mängulised piirid. Igal aastal osaleb eilse ja tänase koosolemises umbes 50 000 pealtvaatajat. Linnamuuseum pakub veelgi rohkem linna ajalugu. Hartmut Heisig räägib oma ringreisil Prantsuse usupõgenikest, keskaegsest linnaelust ja näitab linna ajalookogu. Põnev lennukülastus, mees teeb oma tööd südame ja huumoriga. Erlangen on ka õllelinn Teooriast praktikani ja eelkõige kulinaarsete naudingute tänapäevani: ligi 120 000 elanikuga Erlangen on tuntud ka kui ajalooline õllelinn. Iga-aastasel õllefestivalil Erlanger Bergkirchweih elatakse Stadtbergi 14 õllekeldris kaksteist päeva Frangimaa traditsioone. Vanad keldrid on ka Erlangeni noorte populaarne kohtumispaik – aastaringselt. Hooned olid algselt 19. sajandil frankoonia odramahla looduslikult lahedate hoidlatena – enne seda, kui külmutusmasina leiutamine tegi võimalikuks kaasaegsed ladustamisalternatiivid. Kunagi oli siin umbes 200 pruulikoda, kuid Steinbachi õlletehas koos õlletehase muuseumiga on nüüd üks kolmest allesjäänud Erlangeri õlletootmiskohast. Siin on pubi suurel laual lisaks hiiglaslikele vasest veekeetjatele välja pandud kümneid sorti õlut – see pole lihtne otsus.