Donald Trump: Kleene kexëfter, kroose soriche: Trump sayn tarife hon ti amerikaanixe ferkhaafer ketrof

Donald Trump: Kleene kexëfter, kroose soriche: Trump sayn tarife hon ti amerikaanixe ferkhaafer ketrof kns/roj/news.de • 5 xtune • 4 minute leese tsayt Tswixe tratamënte un tennis xpiile, Noelie Rickey xpiirt sich mit te konsekwënse fon te US Presitënt Donald Trump sayn politik. Im yoer 2022 hot se un sayn kexefts partnerxaft en kleene spetsiaal hunsrik xprooch iwernom: "Te Hunsrik Park" in te pittoresk alt xtat Alexandria, Virgínia, net wayt fon te haupt xtat, Washington. In tee tsayt, waare ti ferkhaafungs sifer uf em hooch phunkt, saat te friirixe tierxiiter. "Yets sin se uf em xteen." Ti uersache sin fiile. Awer tii is sich kans ketanke am mache mit tëm Trump sayn tariif ofensiif keeche ti kans welt. China tarife yets uf 145 prosent . Opwool te Presitënt fon te USA friier ti xteke kexmis hot un ëtliche tarife fer ti tsayt sustëntiert hot, hot eyer soo kaar ti tarife fer China ferkreest: fer ti meyerxte sorte fon te mënxe fon te Folkloor Repuuplik, is ti tarife yets 145 prosent. Un spetsiaale tarife sin wayter am xafe fer ti meyerxte anere natsioone, tepay unser nachparxlayt Mexiko un Kanata. Es is noch net klaar was fer impak ti meechlichkheete hon in te detaile – es wërt sicher en tsayt tauere pis se ti fersorichungs ketrënke un ti konsumente fine. Awer es kept kroos soriche iwer ti xrooe prayse. Es kept imer mee pekhantmachunge fon panike khaafe. Soo wii ti rechnunge fon te Yale Uniwersiteet tsayche, khëne ti tarife en lang tsayt ferlust fon te khauf kraft pringe, mit en xrit noo heyer fon 2.700 tolare (unkefeyer 2.400 €) pro haus fon te USA pis 2025. Te hantlungs konflikt, woo Trump saat tas ti USA in en “golden age” nëme tuut, is ti kleene kexefte wii te winkel eene Rickey’s kans xroo am trefe. Tii hot noch net sayn prayse kehoop, awer tii is net sicher tas tii tas lang hale khan. Fiile fon tëne sayn protukte khome net fon te USA: ti ësmitel khome hauptseechlich fon Kanata. Spiile, hunsrik xprooch un anere aksesoore sin fon stoof ore plastik, hauptseechlich fon China. Letstns, te priis xteet . Fiile fon te ferkhaafer woo Rickey mit xaft, sin awer eher kleen un khome fon Nort Amëërika, wii se aus keleet hot – im keeche teel fon te kroose kexefte ore online ferkhaafer woo sich hauptseechlich uf ti mass konsentreere. Awer soo kaar ti protukte fon tëne sayn kexefts partnerxafte khome oft mools fon China. “Wën ich fersuucht teet ploos amerikaanixe protukte se khaafe, teet te winkel kans anerste aus siin”, saat Rickey. Letstns, hauptseechlich in tsayte fon hooche alte khoste, is te prays was fer ti meyerxte fon sayn kliënte xteet, saat se – un ti kans praktixe neetichkheete fon te fier-xpits puuwe: "Wën en hunt en xpiilche yeete tswaay woche aus xmayst, pist tuu mee kewoonlich fer tas modelo fon $10$ se keen wii tas teyerste $0." Spielzeug, kleding, eletroonik, hausvertiek Wën mer direkt ore indirect sin, is China en kroose foerxtëler fon te xlechte konsum protukte fer ti USA. Tas xteet fer ti retail riise wii Walmart un Amazon soo wii fer kleene kexëfter woo xpiileray, kleenichkheete, eletroonik ore haus tings ferkhaafe. "Fiile entrepreneere tuun sich aan kewe uf ti xinesixe fersorichungs ketrënke, ekstra fer sayn kexeft hale ore fer sayn layer se fële", saat Alexis D'Amato fon te Asosiatsioon fon te Kleene Ërepxafte, woo klaych saat tas se umkefeyer 85.000 kleene kexefte eene fon en kroos numer fon iwersetsungs krupe uf te kans welt representeyert. Was als "kleen" aan kesiin kept im retail sektor, is en interpretatsioons sach: ti US autoriteet SBA hot ti kexefte mit pis 500 aarwayter inkexlos. Kleene Kexefte Meyerheet setst ti limite uf unkefeer traysicher aarwayter. "Hauptstraat" vs. Aach wën ti realiteet in fiile plets fon strukturaale ënerunge kekhënt kept, ferklayche tiise eyerxte tswaay xtet tas amerikaanixe itee fon "Main Street" - ti tipix haupt xtroos fon kleene xtet woo ti layt sich khëne. Es is ti antitees fon te mëchtich, anonyme Walt Strit. Tas pilt is tiif in te natsioonal selepst-imaaj, iwer ti politike khampe. In te woerheet, soo kaar tiise kexëfter sin lang tsayt in te weltwayt fersorichungs ketrënke intekriert kep. Awer, im keeche teel fon te kroose korporatsioone, hon se weenich plats fer ti prayse se xmayse orer sayn aanpeetungs kwel se ënere, saat D’Amato. Tii kritisiert xroo ti zigzag hantlungs politik fon Trump: "Es xpiirt sich wii wën es yeete aner taach naye tarife ore ënerunge kept." Lang tsayt planse? Praktix unmeechlich. Ëtliche tuun mit finansiaale xwiirichkheete um keen . Tas payxpiil fon Beth Benike fon te xtaat Minnesota tsaycht wii xnel tas een frooch fon iwerleepung wërt. Tii hot ti xwiirichkheete fon sayn familye kexeft, woo khiner protukte in China kemacht hot, fer ti amerikaanixe xprooche CNN un CBS News kexprooch. Een nay xtek fon 160.000 tolare waar xon fërtich fer se xike, wii ti tarife in phaar xrit noo 125 prosent kewakst hon. Anxtat unkefeyer 30.000 tolare fer ti importatsioon fon te sorte tings, teet te importatsioon ploos noch mool 200.000 tolare khoste – kelt woo se net hot. In tëm momënt wëyer es noch mee.