"Vaenlane pole Ukraina, vaid need koletised": Putini kõne viitab sõjale, milleks ta valmistub

EXPRESS "Vaenlane pole Ukraina, vaid need koletised": Putini kõne viitab sõjale, milleks ta valmistub Artikli autor Martin Gätke (mg) • 15 tundi Venemaa president Vladimir Putin kõneleb teisipäeval (5. septembril 2023) "Pobeda" korralduskomitee koosolekul. See, mida Putin peab oma kõne alguses rääkima, olles video vahendusel seotud “Pobeda” korralduskomitee – Venemaal isamaalise kasvatuse eest hoolitseva komitee – koosolekuga, meenutab vägagi tavalist propagandajuttu. Kuid siis teeb ta tähelepanuväärse võrdluse – selle, mis ekspertide sõnul viitab sellele, kuidas ta sõja kulgu näeb. Ukraina: Putin toob kõnes võrdluse Teise maailmasõjaga Kohal viibinud Putin kuulutas kohtumisel “Pobeda” (saksa keeles “Võit”), et Venemaa ei sõdi Ukraina vastu. "Aga "banderiidi" koletiste ja nendega sarnaste vastu," ütles Putin. «On vaja tõendid välja kaevata ja maailmale näidata, et ei tekiks arusaamatusi selle kohta, kellega me võitleme. Et oleks selge ja arusaadav, mis eesmärke me taotleme ja kes on meie vaenlane. See pole Ukraina rahvas, vaid need koletised ja nende järgijad. Termin "Banderit" meenutab endist Ukraina partisanide liidrit Stepan Banderat ning radikaalset natsionalistlikku ja antisemiitlikku OUN-B-d, mis on osa "Ukraina natsionalistide organisatsioonist". "B" tähistab Bandera inimesi, keda nimetatakse ka "banderiitideks". Nad osalesid Teise maailmasõja ajal Lääne-Ukrainas sakslaste poolt sadade tuhandete juutide mõrvas. Kreml kasutab Banderat propagandaeesmärkidel korduvalt ära, sealhulgas seekord. Oma kõnes soovib president veel kord selgeks teha, et ta on huvitatud Ukraina “denatsifitseerimisest” – Kreml on seda juba esimesest päevast peale kasutanud ettekäändena riigi ründamiseks. Oma kõnes tõi Putin seejärel võrdluse enda “erioperatsiooni” ja Nõukogude võitluse Natsi-Saksamaa vastu. Ta meenutas ohvreid, mis toodi Teise maailmasõja olulisemates lahingutes, mida Venemaal tuntakse Suure Isamaasõjana. Ukraina: Putin paneb pikemaks sõjaks ideoloogilise aluse Ta tõi näiteks Stalingradi lahingu, Kurski lahingu, ajaloo suurima tankilahingu. Ta meenutas 1943. aasta augustit, mil Natsi-Saksamaa poolt okupeeritud alad Venemaal vabastati ja infrastruktuur taastati. "See kõik on loomulikult kooskõlas praeguse olukorraga," ütles Putin. "Sõjaline erioperatsioon jätkub." Samuti eraldataks seal raha majade, koolide ja haiglate taastamiseks. USA mõttekoja “Institute for the Study of War” hinnangul näitavad Putini toodud paralleelid, et Kreml hakkab “erioperatsiooni” tunnistama “tõeliseks sõjaks”. "Need paralleelid annavad ka Vene publikule kodus märku, et vaatamata "sõjalise erioperatsiooni" eufemismile on Venemaa käimasolev sõjategevus tõeline sõda," seisis viimases raportis. Paralleelide eesmärk oli ka anda venelastele edasi kaks asja: esiteks, et riik on tegelikult sõjas. Ja Putin tahab neid sõnu kasutada pikemaks sõjategevuseks ideoloogilise aluse ladumiseks. Kauaaegsetele võitudele ja kordaminekutele kutsumine on Putini propagandas läbiv teema, Ukraina väidetava natsirežiimi võrdlus võitlusega Natsi-Saksamaa vastu pole uus. Sellegipoolest näib midagi propaganda suunas muutuvat: Ukraina vastupealetungi ja selle hiljutisi edusamme arvestades näib Putin taipavat, et sõda võib kesta kauemgi. Tundub, et ta tahab vene rahvast selleks ette valmistada.