"Putin otsib põhjust sissetungiks"

MAAILM "Putin otsib põhjust sissetungiks" Eile kell 23:30 Müncheni julgeolekukonverentsi uueks juhiks nimetatud Christoph Heusgen tõendab Venemaa presidendi Vladimir Putini "laienemishimu" ja soovitab Läänel võtta Ukraina konfliktis karmi hoiaku. Putin näeb USA-d ja Euroopat valitsusvahetuse ja Afganistani missiooni ebaõnnestunud lõpu tõttu nõrgenenud olevat ning otsib põhjust Ukrainasse tungimiseks, ütles Saksamaa endine suursaadik ÜRO juures Redaktionsnetzwerk Deutschlandile. Sellisel juhul peaksid sanktsioonid hõlmama ka Venemaalt Saksamaale suunduvat Läänemere gaasijuhtme Nord Stream 2 ning Venemaa väljaarvamist rahvusvahelisest maksesüsteemist Swift, ütles Heusgen. "Putin tõlgendaks pehmet reaktsiooni nõrkusena ja stimuleeriks ainult tema ekspansiivseid soove." Ka Euroopa Rahvapartei fraktsiooni juht Euroopa Parlamendis Manfred Weber väljendas muret. CSU poliitik hoiatas uue sõja eest Euroopas. "Olukord on tõsine. See on väga, väga tõsine," ütles Weber "Münchner Merkurile". Tema sõnul on Venemaa koondanud piirile üle 100 000 sõduri. Lisaks sellele teeb teda murelikuks viimane propaganda, ütles Weber. "Sõnad valmistavad ette tegusid. Putin räägib Donbassis genotsiidist, seda võib siis kasutada sõja õigustamiseks." Moskva tahab, et Ukraina ei saaks NATO liikmeks Juba nädalaid on lääne mures tähelepanekute pärast, et Venemaa on koondanud kümneid tuhandeid sõdureid Ukrainast mitte kaugel asuvatele aladele. Eelmisel nädalal väljendas Putin aga valmisolekut lahendada pinged diplomaatiliselt. Läbirääkimised USAga on kavandatud jaanuariks. Moskva nõuab väidetavalt NATO idasuunalise laienemise lõpetamist, mida ta peab ohuks. Samuti tahab Venemaa tagada, et Ukraina ei saaks NATO liikmeks. Angela Merkeli pikaajaline välis- ja julgeolekupoliitika nõunik Heusgen ütles: "Putin elab oma nostalgilises maailmas, kus rahvusvaheline õigus ei ole mõõdupuu. Ta ülistab Nõukogude Liitu ja isegi Stalini režiimi, ütles ta. "Ta püüdleb Nõukogude Liitu meenutava Vene impeeriumi taastamise poole." Putini väide, et Nato lubas pärast Varssavi pakti lagunemist mitte laieneda itta, on "puhas propaganda" ja sellel puudub igasugune alus. "Putin teab seda kõike väga hästi." Kaitseministeerium hoiatab relvastatud konflikti ohu eest Venemaa ja NATO vaheliste pingete tõttu oli Moskva kaitseministeerium alles esmaspäeval hoiatanud Lääne sõjalisi atentaate relvastatud konflikti ohu eest. "Viimasel ajal on liit üle läinud otseste provokatsioonide praktikale, mis kujutab endast suurt ohtu eskaleeruda relvastatud vastasseisuks," ütles kaitseministri asetäitja Aleksander Fomin. Fomin süüdistas NATOt sõjalise tegevuse massilises suurendamises. Ainuüksi 2020. aastal on sõjaliste lendude arv Venemaa piiridel tõusnud 436-lt 710-le, ütles ta. Samuti korraldab Nato igal aastal 30 suurt manöövrit koos Venemaa vastu suunatud lahingustsenaariumidega. Fomin ütles, et Venemaa on alati valmis läbirääkimisteks silmade tasemel. Samas kritiseeris ta NATOt selle eest, et see on aastaid tagasi lükanud iga Moskva läbirääkimiste pakkumise ja eelistab vastasseisu. Venemaa heidab NATO-le ette, et ta on alates Nõukogude Liidu lagunemisest 30 aastat tagasi viinud Venemaale üha lähemale sõjaväebaasid ja relvasüsteemid. Ainuüksi Ida-Euroopas on nüüd alaliselt paigutatud 13 000 sõdurit NATO riikidest ja muu hulgas 200 tanki ning 30 lennukit ja helikopterit.