Taani salateenistus aitas USA-l spioneerida Saksamaa Angela Merkeli järele

Taani kaasosalus Saksa poliitikute vastu suunatud NSA spionaažiskandaalis on selgunud Euroopa meedia ühises uurimises. Taani salateenistus aitas USA Riiklikul Julgeolekuagentuuril (NSA) luurata ELi juhtide, sealhulgas Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ja president Frank-Walter Steinmeieri järele, selgus pühapäeval avaldatud Euroopa meediauuringust. Avalikustamine, et USA luurab oma liitlaste järele, tuli esimest korda päevavalgele 2013. aastal, kuid alles nüüd on ajakirjanikud saanud juurdepääsu aruannetele, milles kirjeldatakse üksikasjalikult Taani kaitseväe luureteenistuse (FE) poolt NSA-le antud toetust. Aruandest selgus, et Saksamaa lähedane liitlane ja naaber tegi koostööd USA luureoperatsioonidega, mis olid suunatud kantsleri ja presidendi vastu. Ka Saksamaa vasaktsentristliku sotsialistliku partei (SPD) toonane kantslerikandidaat Peer Steinbrück oli sihtmärk, avalikustas uus raport. NSA uurimiskomisjon on "suur edu Salateenistuse allikad edastasid teabe meeskonnale, kuhu kuulusid Taani, Rootsi ja Norra ringhäälingud (vastavalt DR, SVT ja NRK), samuti Prantsuse ajaleht Le Monde, Saksa ajaleht Süddeutsche Zeitung ja Saksa avalik-õiguslikud ringhäälingud NDR ja WDR. Kuidas reageerisid Saksa ametnikud? Steinbrück rääkis Saksa uurimisrühma liikmetega, kui sai teada tema vastu suunatud luuretegevusest. "Poliitiliselt pean seda skandaaliks," ütles ta. Kuigi ta nõustus, et lääneriikidel on vaja toimivaid luureteenistusi, näitas asjaolu, et Taani ametivõimud luurasid oma partnerite järele, "et nad teevad asju pigem omapäi". Ei Merkelil ega Steinmeieril ei olnud "mingit teadmist" Taani juhtivate valitsusametnike poolt läbiviidud luuretegevusest. Pressiesindaja ütles, et kantslerit oli paljastustest teavitatud. Kuidas oli Taani valitsus kaasatud? Taani valitsus teadis oma riigi salateenistuse seotusest NSA skandaaliga hiljemalt 2015. aastal. Nad hakkasid pärast endise NSA töötaja ja informaator Edward Snowdeni paljastusi koguma teavet FE koostöö kohta NSA-ga aastatel 2012-2014 salajase Dunhammeri aruande raames, vahendas NDR. Nende kogutud teabest selgus, et FE oli aidanud NSA-l luurata Rootsi, Norra, Hollandi ja Prantsusmaa ning Saksamaa juhtivate poliitikute järele. Samuti aitas Taani luure USA agentuuril luurata Taani välis- ja rahandusministeeriumi ning Taani relvatootja järele. FE tegi NSAga koostööd ka USA valitsuse enda vastu suunatud luureoperatsioonides. Kui Taani valitsus avastas, kui kaugele täpselt kahe riigi luureteenistuste koostöö ulatus, sundis kogu FE juhtkonda 2020. aastal tagasi astuma. Mis ajendas Taani spioone NSA-d aitama? Taani salateenistuse operatsioonide ekspert Thomas Wegener Friis usub, et FE seisis valiku ees, milliste globaalsete partneritega tihedamalt koostööd teha. "Nad tegid selge otsuse töötada koos ameeriklastega ja oma Euroopa partnerite vastu," ütles ta NDRile. Patrick Sensburg, kes juhtis Saksamaa parlamendikomisjoni, mis uuris NSA spiooniskandaali, ei olnud uudisest üllatunud. Merkeli kristlik-demokraatliku liidu (CDU) seadusandja jaoks on oluline mõista, mis juhib salateenistusi. "Asi ei ole sõprussuhetes. See ei ole moraali-eetilised püüdlused. Asi on huvide järgimises," ütles ta NDR-ile. NSA, FE ja Taani kaitseministeerium ei vastanud uurimuse kommenteerimise päringutele, kuid kaitseministeeriumi üldises avalduses öeldi, et "lähedaste liitlaste süstemaatiline pealtkuulamine on vastuvõetamatu".