Külalisartikkel Ahmad Mansourilt – Absurdne teadmatus! Merkel ei näe süüd pagulastel, vaid meil

Külalisartikkel Ahmad Mansourilt – Absurdne teadmatus! Merkel ei näe süüd pagulastel, vaid meil FOCUS-online-Ahmad Mansour • 18 tundi • 4 minutit lugemisaega 9. september 2015, Berliin: kantsler Angela Merkel (CDU) on pärast varjupaigataotlejate esmase vastuvõtukeskuse külastamist pildistanud end koos põgenikuga selfie tegemiseks. Isegi kolm aastat pärast kantseleist lahkumist ei kajasta Angela Merkel kriitiliselt üht oma olulist otsust. Tema seisukoht 2015. aasta otsuse suhtes pagulastele piire mitte sulgeda ei ole muutunud. Isegi tagasi vaadates ei lase Angela Merkel endal kahelda toonases moraalses dilemmas. Eriti silmatorkav on nende arusaam integratsioonist kui vastuvõtva ühiskonna kohustusest. Ootused selle teema põhjalikumaks mõtisklemiseks ei olnud igatahes kõrged – ja ometi on ikka pettunud. Merkel, piir ja pagulased Enam kui üheksa aastat on möödunud ajast, mil Merkel tegi ajaloolise otsuse põgenikele piire mitte sulgeda. Tol ajal oli Saksamaal teistsugune meeleolu: tuhanded seisid raudteejaamades siltidega "Tere tulemast", loopisid kaisukarusid ja pakkusid pagulastega kaasas käimist – kasvõi oma nelja seina sisse viia. Saksamaa tahtis maailmale näidata, et ta on avatud, tolerantne ühiskond, mis on valmis võtma vastutust ja elama inimlikult. Kuid sellest ajast on palju juhtunud. Paljud pagulased on leidnud Saksamaal uue kodu, kuid paljud teised on saabunud füüsiliselt, kuid mitte emotsionaalselt. Debatid kuritegevuse üle, seksuaalrünnakud 2015. aasta uusaastaööl Kölnis, antisemitism ja islamism on avaldanud suurt mõju avalikkusele. Rändeteemalises arutelus domineerivad tänapäeval küüditamised, piirikontrollid, ülekoormatud omavalitsused ja kahanev ühiskondlik aktsepteerimine. Saksamaa on lõhestunud kui kunagi varem Esialgne entusiasm on muutunud pettumuks. 2015. aasta eufooria ja kollektiivne pühendumine on andnud teed sügavale sotsiaalsele lõhele. Kui rääkida küsimusest, kuidas migratsiooniga toime tulla, on Saksamaa praegu lõhestunud kui kunagi varem. Reaalsus on meist juba ammu möödas! Küsimusi tekitab tõsiasi, et ahned, hoolimatud smugeldajad otsustavad nüüd, kes siin varjupaiga saavad. Probleemiks on ka see, et asüülitaotlejate isik on vaevalt võimalik selgeks teha, kui passid ja paberid puuduvad. Ja neil, kes tõesti vajavad kaitset, eriti naistel ja lastel, on praegu vähe võimalusi varjupaigataotlejatena Euroopasse jõuda. Täna teame, et väljasaatmine on võimalik vaid piiratud ulatuses ning 2015. aastal kasutasid paljud inimesed ära segast ja ebaselget olukorda, et pääseda liiduvabariiki turvalistest kolmandatest riikidest. Jõukuse, töö ja heaoluühiskonna poole meelitavad paljud inimesed reisivad endiselt läbi naaberriikide. Kümmekond aastat hiljem on selge: me peame palju paremini vaatama ja otsustama, kes, miks ja kust riiki tuleb. Kuritegevuse statistika näitab murettekitavaid suundumusi Hoiatussignaalid on sagenenud juba aastaid. Ka julgeolekuorganid on toonase otsuse suhtes kriitilised. Rändepoliitikast rääkides räägivad poliitikud üle maailma ajaloolistest vigadest, mida Saksamaa on teinud alates 2015. aastast kuni tänaseni. Kuritegevuse statistika näitab murettekitavaid tendentse, samal ajal kasvab paljude inimeste seas subjektiivne ebakindlustunne. Antisemiitlike hoiakute kasv elanikkonna seas on tegelikult mõõdetav, eriti alates 7. oktoobrist 2023. Koolid on ülekoormatud ja juudi kogukonnad ei tunne end enam piisavalt kaitstuna. See käib käsikäes islamistliku radikaliseerumise suurenemisega – sealhulgas pagulaste seas: tõelised probleemid, millega tuleb avameelselt tegeleda. Selle debati läbiviimine puhtalt moraalselt, nagu Merkel praegu oma raamatuga „Vabadus“ – must ja valge, hea ja kuri – teeb, ei vii meid kuhugi. Hirmud ja mured ei tohi olla tabu. Ei aita reflektoorselt süüdistada kõiki rändepoliitika kritiseerijaid “rassismis”. Nende küsimustega tegelemiseks on vaja kõigi demokraatide julgust, ka selleks, et lõpetada paremradikaalsete jõudude tõusmise hõlbustamine. Sest sõnatus, mille Merkel ja tema toetajad on tekitanud, esitledes ainsa moraalse vastusena oma otsust migratsiooni kohta alternatiivi puudumisena, viib ühiskonna radikaliseerumiseni. Iga päevaga nähtavamaks muutunud radikaliseerumine. Merkel: Integratsioon on enamusühiskonna kohustus Selles küsimuses tundub Merkel eile kummalisena, nagu keegi, kes jäi 2015. aastal toppama ega ole viimastel aastatel Saksamaal avalikku debatti jälginud. Tänaseks on osa rohelisi ja SPD-st selles küsimuses paremalt mööda läinud.