Eskalatsioon Putini vastu – EL arestib esimest korda miljardeid Vene raha - Belgia finantsteenuste ettevõte Euroclear konfiskeerib väidetavalt esimest korda Vene raha ja jagab selle lääne investoritele. Reuters teatas 2. mail asjaga tuttavatele allikatele viidates kogusummast kolm miljardit eurot. Seda sammu nähakse hüvitisena investoritele, kelle raha Moskva konfiskeeris, ja otsese vastusena Kremli tegevusele

Frankfurter Rundschau Eskalatsioon Putini vastu – EL arestib esimest korda miljardeid Vene raha - Belgia finantsteenuste ettevõte Euroclear konfiskeerib väidetavalt esimest korda Vene raha ja jagab selle lääne investoritele. Reuters teatas 2. mail asjaga tuttavatele allikatele viidates kogusummast kolm miljardit eurot. Seda sammu nähakse hüvitisena investoritele, kelle raha Moskva konfiskeeris, ja otsese vastusena Kremli tegevusele. Lars-Eric Nievelstein • 3 tundi • 3 minutit lugemist Turud täna Pärast Venemaa sundvõõrandamist Eskaleerumine Putini vastu – EL arestib esimest korda miljardeid Venemaa abi Ukraina sõja tõttu on EL külmutanud miljardeid Venemaa rahalisi vahendeid. Need peaksid nüüd Ukrainat aitama. See ongi selle taga peituv. Brüssel – Venemaa raha peaks aitama Ukraina kaitsmist ja ülesehitamist: vastuoluliselt kõlab Euroopa Liidu deklareeritud eesmärk. Läänes on külmutatud miljardeid dollareid väärt Venemaa vara. Nad peaksid mingil hetkel Ukrainat aitama, aga kuidas see juhtub, pole veel selge. Kuna Kremli juht Vladimir Putin konfiskeerib nüüd lääne varasid, järgib EL tema eeskuju. Uus hoop Venemaa majandusele – EL võtab konfiskeeritud varadelt raha välja Väidetavalt konfiskeerib Belgia finantsteenuste ettevõte Euroclear esimest korda Vene raha ja jagab seda lääne investoritele. Reuters teatas 2. mail asjaga tuttavatele allikatele viidates kogusummast kolm miljardit eurot. Seda sammu nähakse hüvitisena investoritele, kelle raha Moskva konfiskeeris, ja otsese vastusena Kremli tegevusele. Ukraina sõja tõttu on EL külmutanud miljardeid Venemaa rahalisi vahendeid. Need peaksid nüüd Ukrainat aitama. See ongi selle taga peituv. Euroclear kasutab kümne miljardi euro suurust Venemaa fondide kogumit, mis külmutati pärast Ukraina sõda EL-i sanktsioonidega. Samuti väidetakse, et see on otsene finantssurve eskalatsioon, mida Euroopa Venemaale avaldab. Varem oli Euroopa külmutatud Venemaa miljardite kasutamise suhtes väga ettevaatlik – see oli esimene kord, kui raha voolas otse Venemaa varadest lääne osaliste kätte. Varem oli Euroopa hoolitsenud selle eest, et pealt maha katta vaid Venemaa rahast teenitud intressitulu. See oleks nüüd läbi. Venemaa varad Ukraina ülesehitamiseks – Ukraina rajatis toob riiki miljardeid Siin tulebki mängu ELi niinimetatud Ukraina abirahastu. See on Euroopa Liidu toetusmehhanism, mis on loodud Ukraina abistamiseks riigi ülesehitamisel ja moderniseerimisel. Lisaks on rahastu eesmärk tugevdada Ukraina erasektorit „kiire majanduse elavdamiseks“ ja võimaldada rünnatud riigil rakendada vajalikke reforme „teel ELi liikmelisuse poole“. Selle mehhanismi raames otsustas EL toetada Ukrainat kuni 50 miljardi euroga. Raha peaks liikuma aastatel 2024–2027; Alles 1. aprillil 2025 tehti 3,5 miljardi euro suurune makse. Selle toetuse saamiseks peab Ukraina täitma mitu ELi kehtestatud tingimust. Näiteks puudutab see demokraatia, seadusandluse ja inimõiguste kehtestamist ja säilitamist. Niikaua kui komisjon otsustab, et need tingimused on täidetud, saab Ukraina kvartalimaksetena miljardeid dollareid. EL võtab Venemaalt miljardeid välja – pärast Putini ettepanekut Tagasi Eurocleari juurde. Ilmselt on ettevõte saanud Belgia ametivõimudelt makse tegemiseks loa. Oluline on märkida, et see rikkuse ümberjaotamine mõjutab külmutatud Venemaa fonde, kuid mitte Venemaa keskpanga 200 miljardit eurot finantsreserve. Sellest teatas ka Reuters. Sellegipoolest vähendaks see samm lääne käes oleva Vene raha ja aktsiate varusid. Lisaks ei lähe raha nüüd mitte Ukrainasse, vaid lääne investoritele. Kreml oli juba ähvardanud kättemaksuga, kui lääneriigid konfiskeeriksid Venemaa rahalised vahendid Ukrainale edastamiseks. Venemaa omakorda muutis 2024. aastal oma seadusandlust, et võimaldada lääneriikide varade konfiskeerimist. 200 miljardit eurot jääb puutumata – riigid astuvad samme üksi Lääs omakorda otsib endiselt võimalusi keskpanga 200 miljardi suurustele varadele ligi pääsemiseks.