Euroopa Komisjon hoiab seda numbrit tagasi: Saksamaa on 21,4 miljardi euroga ELi suurim netomaksja

Business Insider Saksamaa Euroopa Komisjon hoiab seda numbrit tagasi: Saksamaa on 21,4 miljardi euroga ELi suurim netomaksja Romanus Otte – 25 minutit tagasi Saksamaa on vaieldamatult Euroopa Liidu suurim netomaksja. Liidukantsler Olaf Scholz ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Saksamaa on vaieldamatult Euroopa Liidu suurim netomaksja. Liidukantsler Olaf Scholz ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. "Ma tahan oma raha tagasi". Selle kuulsa lausega alustas toonane peaminister Maggie Thatcher 1979. aastal võitlust Suurbritannia ELi panuse eest. Teie riik ei peaks maksma liidule rohkem raha, kui voolab ELi pottidest Suurbritanniasse. Thatcher pidas läbirääkimisi "Briti tagasimakse" üle. Britid aga päriselt EL-iga rahu ei sõlminud. 2016. aastal hääletasid nad Brexiti poolt. Saksamaal oli Euroopa idee alati populaarsem. On üksmeel, et Saksamaal kui Euroopa südames asuval riigil on EL nii poliitiliselt kui ka majanduslikult eriti kasulik. Sellegipoolest kerkis ikka ja jälle üles küsimus, kas hind, mida Saksamaa kui netomaksja maksab, on mõistlik. Kuni 2019. aastani avaldas EL arvandmeid liikmesriikide netopositsioonide kohta. Siis ta lõpetas selle praktika - kuna ta oli väsinud pidevatest vaidlustest saajate ja maksjate üle. Aga ka seetõttu, et ta peab seda seaduseelnõu vähetähtsaks üha tihedamalt põimunud liidus. Endine sakslasest EL-i eelarvevolinik Günther Oettinger (CDU) nimetas neid isegi "nonsensiks". Saksa Majandusinstituut (IW) näeb asja teisiti. IW majandusteadlased tegid matemaatikat, kasutades Euroopa Komisjoni vana meetodit. Jutt on ju maksurahast ja Saksamaa puhul ka mitte väikestest summadest. 2021. aastal maksis Saksamaa Euroopa Liidule kokku 21,4 miljardit eurot rohkem, kui EL-i raha Saksamaale liikus. Saksamaa on vaieldamatult ELi suurim netomaksja. Saksamaa panus on 10,9 miljardi euroga ligi kaks korda suurem kui suuruselt teise maksja Prantsusmaa oma. Saksamaa netopanus kasvas aastatel 2020–2021 väga järsult 5,9 miljardi euro võrra, kirjutab IW. Majandusteadlased seostavad seda Brexitiga, Suurbritannia lahkumisega EL-ist. Pärast seda tuli rahavood ümber korraldada. IW arvutuste kohaselt oli 2021. aastal netomaksjaid kümme EL-i riiki ja netosaajaid 17 liikmesriiki. Saksamaa ja Prantsusmaa on viie suurima makseriigi hulgas: Holland (4,1 miljardit eurot), Rootsi (2,5 miljardit eurot) ja Taani (1,5 miljardit eurot). Eelnõu kohaselt on EL-i suurim netosaaja Poola, kes saab EL-ilt 12,9 miljardit eurot rohkem, kui sisse maksab. Mõnevõrra järgnevad Kreeka 4,7 miljardi euroga, Ungari (4,3), Rumeenia (4,2) ja Hispaania (3,5). Nüüd on Saksamaa ka ELi suurim majandus, kus elab kõige rohkem inimesi. Poola on ka üks suuri EL-i riike. Seetõttu pani IW absoluutsed panusebilansid vastavate riikide majandusliku võimsuse ja rahvaarvu suhtes. Majandusliku jõu jaoks kasutavad majandusteadlased rahvamajanduse kogutulu (RKTI). Selles vaates on vahemaad väiksemad ja ka järjekord on mõnevõrra nihutatud. Suurimaks panustajaks jääb siiski Saksamaa, kelle osamakse on 0,58 protsenti RKTst. Siin järgnes Holland.