Tuhanded Venemaal meeleavaldused Ukraina sõja vastu – üle 1700 arreteerimise

Tuhanded Venemaal meeleavaldused Ukraina sõja vastu – üle 1700 arreteerimise Seis: 25.02.2022 Kodanikuõiguslaste sõnul on 53 Venemaa linnas vahistatud rohkem kui 1700 inimest Venemaa sissetungi vastaste meeleavalduste käigus. WELTi reporter Christoph Wanner teatab Moskvast. MAAILM Tuhanded inimesed on Venemaal avaldanud meelt Vene armee rünnaku vastu Ukrainale. Julgeolekujõud võtsid meeleavalduste vastu meetmeid. Kodanikuõiguste aktivistid räägivad enam kui 1700 arreteerimisest. Sõjavastaseid miitinguid peeti ka teistes Euroopa linnades. reklaam Kodanikuõiguslaste sõnul on 53 Venemaa linnas vahistatud rohkem kui 1700 inimest Venemaa sissetungi vastaste meeleavalduste käigus. Kodanikuõiguste portaal Owd-Info, mis dokumenteerib poliitiliste protestide ajal arreteerimisi, teatas, et ainuüksi pealinnas Moskvas arreteeriti 940 inimest. Tuhanded inimesed tulid meeleavaldustele, et protesteerida president Vladimir Putini otsuse vastu tungida väed naaberriiki. Paljud venelased mõistsid hukka ka Moskva kõige agressiivsema sõjalise tegevuse pärast Nõukogude sissetungi Afganistani 1979. aastal. Videokaadritel oli näha inimesi Venemaa pealinnas, kes marssisid läbi linna, et võtta seisukoht sõja vastu. Julgeolekujõud asusid meeleavaldajate vastu tegutsema. Peterburis oli ka protest – ja arreteerimised. Peterburis demonstreeriti sõja vastu Inimõigusaktivisti Lev Ponomavjovi sõjavastasel petitsioonil oli neljapäeva õhtuks 289 000 toetajat. Rohkem kui 250 Venemaa ajakirjanikku kirjutasid alla avalikule kirjale, milles asusid sissetungi vastu. Samasuguseid kirju laekus ka 250 teadlaselt ning Moskva ja teiste linnade kohalikelt volikogudelt. Berliinis avaldati neljapäeva õhtul Brandenburgi värava ees taas meelt Vene vägede sissetungi vastu Ukrainasse. Varaõhtuks oli Pariser Platzile, kus asuvad ka Prantsusmaa ja USA saatkond, kogunenud ligikaudu 1500 inimest. Sarnaselt eelmisele õhtule pidi Brandenburgi värav solidaarsusest pärast päikeseloojangut Ukraina lipuvärvides valgustama. Miiting Brandenburgi värava ees. Osalejad kannavad valge-puna-valgeid lippe, mis on Valgevene demokraatia liikumise märk Berliinis oli päeva jooksul toimunud juba mitu meeleavaldust Venemaa sissetungi vastu. Muuhulgas kogunes pärastlõunal kantselei ette umbes 1000 inimest, nende hulgas arvukalt sinikollast lippu lehvitanud eksiilis ukrainlasi. Inimesed olid kogunenud ka Ukraina ja Venemaa saatkonna ette ning Brandenburgi värava ette protestima Venemaa sissetungi vastu. "Peatage Putin" Tuhanded inimesed on kogunenud ka mitmetesse Tšehhi linnadesse endise liiduvabariigiga solidaarsusmiitingule. Prahas kogunes neljapäeva õhtul kesklinna Vaclavi väljakule umbes 3000 meeleavaldajat. Nad hoidsid üleval plakatid nagu "Peatage Putin" ja "Me ei loobu Ukrainast". Umbes 2000 inimest kogunes Bubeneci diplomaatilises rajoonis Venemaa saatkonna ette, et avaldada meelt sõja vastu. Nad laulsid Ukraina hümni ja protestilaule Varssavi pakti lepingujärgse sissetungi ajast Tšehhoslovakkiasse augustis 1968. Agentuuri CTK teatel vahistas politsei ajutiselt kaks aktivisti, kes olid saatkonna seinale punase värviga määrinud. Spontaansed miitingud toimusid ka teistes linnades, sealhulgas Brnos, Ostravas ja Olomoucis. Znojmos katsid aktivistid II maailmasõda meenutava Punaarmee sõduri kuju Ukraina lipuga. Mitmed kirikud kutsusid palvetama. Ukraina on Tšehhist vähem kui 400 kilomeetri kaugusel.